CMYK
Värvitrükiste trükkimisel kasutatakse CMYK värve, mis koosnevad kolmest põhivärvusest:tsüaansinine, magentapunane ja kollane (C, M, Y) ning lisaks nendele mustast.
CMYK on subtraktiivne mudel, kus trükitud
kujutise puhul sõltub nähtav värvus sellest, kuidas trükitud värvus valgust
neelab ja see osa valgusest, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatlejale ning
tekitab värviaistingu.
CMYK värve nimetatakse ka protsessvärvideks või
neljavärvitrüki värvideks.
CMYK mudeli põhivärvideks on tsüaansinine (C), magentapunane
(M) ja kollane (Y).
Põhivärvidele lisandub värvimudeli võti (Key) ehk must (K).
Kolme põhivärvi liitmisel peaks ideaalsetes oludes neelduma kogu valgus ja
tekkima must värv, tavaelus aga ideaalseid tingimusi ja ideaalselt puhtaid
trükivärve ei ole ning parimal juhul tekib pruunika varjundiga tumehall toon.
Seepärast kasutatakse CMYK-is eraldi musta värvi. Musta lisavärvi kasutamine
võimaldab trükkida kvaliteetselt väikese kirjasuurusega musti tekste, annab
paremini edasi detaile ning võimaldab teiste osavärvide kokkuhoidu tumedate
toonide trükkimisel ja läbi selle väiksemat värvide kogusummat.
PMS
Pantone Matching System (PMS), millest on saanud globaalne
standardvärvisüsteem trükitööstuses.
USAs asub Pantone Inc peakorter. Selle firma kõige tuntum kaubamärk on
USAs asub Pantone Inc peakorter. Selle firma kõige tuntum kaubamärk on
Kindla Lab-i väärtusega trükivärv nimetataks spot-värvideks. Spot-värvidega saab trükkida selliseid toone, mida CMYK värvisüsteem ei võimalda, näiteks oranžid, kirkad sinised ja säravad rohelised toonid. Samuti on spot-värvid parem valik pastelsete toonide trükkimiseks.
Tavaliselt on tegu ühe-, kahe- või kolmevärviliste trükistega, kuid loomulikult võib kasutada ka rohkem värve. Rohkem kui 4 spot-värvi kasutamine muudab trükkimise üsna kalliks ja ei ole otstarbekas väikeste koguste puhul.
Kõik Pantone värvitoonid on nummerdatud ning neid valitakse värvikaartide kataloogi järgi. Näiteks PMS 485 C tähistab punast värvi ning täht C ehk coated viitab kaetud paberile. PMS 485 U tähendab sama tooni katmata paberil – U ehk uncoated. PMS kataloogid on trükitud erinevatele paberitele ning otsides õiget tooni, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu, et aluseks oleks õige kataloog. Pantone värvitoonide hulgas on ka metallikvärvid, näiteks kuld ja hõbe ning neoontoonid. Sageli kasutatakse ajakirjade kaantel lisaks CMYK värvidele viienda värvina mõnda PMS tooni. Kuni 2010. a oli kasutusel ka eraldi EURO versioon Pantone toonides. Pantone spot-värve kasutatakse ka tekstiilile ja plastmaterjalidele trükkimisel. Eesti lipu seadus kehtestab meie riigilipu siniseks tooniks PMS 285 C ja CMYK värvisüsteemi puhul C91% M43% Y0% K0%.
Alates 2007. a kuulub Pantone Inc värvide mõõteriistade ja
tarkvara tootjale X-Rite Inc. Pantone on spot-värvidega trükkimisel turuliider
USAs ja Euroopas. Jaapanis on kasutusel spot värvisüsteemid TOYO ja DIC,
Ameerika Ajalehekirjastajate Assotsiatsioon kasutab ANPA paletti spot-toonide
trükkimisel ajalehtedes.
GCMI süsteem on kasutusel pakenditööstuses. Saksamaa
värvitootjate poolt on loodud FOGRA standarditele vastav värvisüsteem HKS, mis
koosneb 120 komponentvärvist ja 3250 toonist.
Hexachrome
Pantone poolt on loodud ka kuuevärvitrükk Hexachrome, kus
traditsioonilised CMYK värvid on esindatud küllastatumal kujul ning lisatud on
oranž ja roheline, tänu millele saavutatakse suurem värvusruum. Seda tuntakse
ka kui CMYKOG protsessi. Kasutatakse näiteks pakenditööstuses, kus tänu sellele
saab vältida väga mitme spot-värvitooni kasutamist ühel trükisel. Kuuevärvirüki
puhul kasutatakse enamasti FM rastrit, sest traditsioonilise rastri kasutamisel
ei oleks piisavalt moiré vabasid rastrinurki (vt Rastrid).
CcMmYK
Kuuevärvi protsessvärvisüsteem, mis on kasutusel fototrükiks
optimeeritud jugatrüki seadmetes. Seda kasutatakse ka kunstireprode
valmistamiseks Giclée trüki puhul. Tavalistele protsessvärvidele on lisatud
heledam tsüaan ja heledam magenta. Lisavärvide kasutamine võimaldab vältida
märgatavaid rastripunkte heledamates tonaalsustes ning toob heledamatesse
toonidesse ka rohkem värviküllastatust ja võimaldab suurema värvusruumi
kasutamist.
Kasutatud kirjandus:
Ivar Kaselaid, Marko Levin, Külli Tammes "Värviõpetus, värvihaldus ja trükikvaliteedi juhtumine", 2011, Tallinn.
Ivar Kaselaid, Marko Levin, Külli Tammes "Värviõpetus, värvihaldus ja trükikvaliteedi juhtumine", 2011, Tallinn.
No comments:
Post a Comment